Sellest õppeaastast on meie kooliperes uus liikumisõpetaja Maarja Põldoja. Selleks, et ka meie koolikogukond teda paremini tundma saaks palusime Maarjal vastata mõnele küsimusele tema kooli jõudmise kohta ning seda, kuidas ta kooliellu sisse on elanud.
Lisaks õpetajatööle on ta tegutsenud aktiivselt treenerina ning pälvinud selle eest ka tunnustust – hiljuti valiti ta Orissaare piirkonna aasta tegijaks tubli treeneritöö eest. Oleme Maarja üle väga uhked ja rõõmsad, et ta on otsustanud just meie koolipere osa olla.
Kuidas ta jõudis liikumisõpetaja ametini, millised on olnud esimesed kogemused koolis ning mida peab ta laste liikumise juures kõige olulisemaks? Sellest räägib ta lähemalt allolevas lühiintervjuus.
1. Milline teekond tõi sind liikumisõpetajaks ja just meie kooli?
Alustuseks ütlen, et paljud teavad minu suust öeldud lauset: “Õpetajaks ma küll kunagi ei hakka!”
Elul olid aga teised plaanid.
Minu teekond liikumisõpetajaks on olnud algusest peale tihedalt seotud spordiga. Sport ja aktiivne eluviis on olnud minu elus olulisel kohal juba lapsest saati. Olen harrastanud jalgpalli, kergejõustikku, suusatamist ja võrkpalli ning tol ajal olid hoovimängud au sees – liikumine oli igapäevane ja loomulik osa elust.
Hiljem viis elu mind Orissaare Spordi jõusaali treeneri suunale. Seal sain aru, et teiste treenimiseks on vaja märksa sügavamaid teadmisi. 2020. aastal asusin õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialale ning samal sügisel omandasin ka Kulturismi- ja Fitnessiliidus jõusaalitreeneri EKR3 taseme.
Juba esimesel ülikooliaastal tabas mind kerge üllatus – siin õpetatakse ju ainult õpetajaks saama! Minu algne suund ja huvi olid pigem treeneritöö ja spordikorralduse poolel, mitte kooliõpetaja amet.
Bakalaureuseõpingute ajal asusin tööle Saaremaa Spordikooli, kus korraldasin spordiüritusi ja lastelaagreid ning viisin läbi jõusaalitreeninguid. See periood andis mulle väga palju praktilisi kogemusi ja teadmisi.
Pärast bakalaureusekraadi lõpetamist oli loomulik samm jätkata magistriõppes. Ka magistriõpingute alguses olin veendunud, et õpetajat minust ei saa. Pöördepunktiks said aga koolipraktikad. Valisin praktika Vanalinna koolis, kuna tundsin sealseid õpetajaid varasemast ning praktika korraldus tundus mulle sobiv.
Minu juhendajateks olid õpetaja Kadi Tänav (Tänak) ja õpetaja Tiiu Haavik, kes mind sellel teekonnal väga toetasid ja julgustasid. Just nende juhendamisel hakkas selguma, et õpetajatöö pakub mulle rohkem, kui olin osanud arvata.
Magistriõpingute lõppedes avanes võimalus kandideerida Vanalinna kooli liikumisõpetajaks. Tundsin, et vajan uut ja järgmist väljakutset. Nii ma siia jõudsingi – ning täna saan öelda, et siin ei ole ühtegi igavat päeva. Lapsi õpetades õpin ka ise iga päev.
2. Kuidas on sinu esimene poolaasta õpetajana seni kulgenud ja kuidas on sisseelamine kulgenud?
Esimene poolaasta õpetajana on olnud intensiivne ja väga mitmekesine. See on olnud ühtaegu keeruline ja stressirohke, kuid samal ajal ka äärmiselt arendav, avastamis- ning õppimisrohke. Iga päev on toonud uusi olukordi ja väljakutseid, mis on sundinud mind kiiresti kasvama nii õpetaja kui inimesena.
Tänaseks tunnen, et olen kooli keskkonna ja õpilastega suuresti kohanenud, kuigi iga päev toob kaasa mõne uue üllatuse.
3. Mis teeb sinu arvates liikumise laste jaoks päriselt oluliseks, mitte ainult tunniplaanis olevaks aineks?
Minu arvates muutub liikumine laste jaoks päriselt oluliseks siis, kui nad mõistavad selle mõju oma vaimsele ja füüsilisele tervisele. Oluline on, et liikumine ei oleks lihtsalt tegevus tegevuse pärast, vaid teadlikult mõtestatud. Kui liikumine pakub lastele rõõmu ja õnnestumiskogemusi ning aitab neil end hästi tunda ka väljaspool kooli, tekib loomulik soov liikuda ka edaspidi.
4. Milline hetk või kogemus õpilastega on seni kõige rohkem rõõmu toonud või sind õpetajana eriti liigutanud?
Kõige suuremat rõõmu pakkus hetk pärast paari esimest kuud, kui õpilased ei tahtnud tunni lõppedes ära minna. Just siis sain aru, et olen midagi õigesti teinud.
5.Milliste mõtete, unistuste või plaanidega vaatad edasi järgmisse õppeaastasse ja oma arengusse liikumisõpetajana?
Järgmisse õppeaastasse vaatan märksa helgema ja rahulikuma pilguga. Selleks ajaks on mul õppetööd puudutav põhiplaan ja materjal olemas ning ma ei pea enam kõike algusest peale leiutama. Olen paremini kohanenud nii kooli kui ka õpilastega ning koostöö on muutunud sujuvamaks.
Tunnen samal ajal, et arenguruumi on veel palju. Tuttavamas ja kindlamas keskkonnas saan järgmisel õppeaastal keskenduda veel teadlikumalt tundide planeerimisele ning õpilaste paremale toetamisele. Minu eesmärk on liikuda järjest enam selle suunas, et liikumisõpetus toetaks õpilaste enesekindlust ja aitaks kujundada positiivseid liikumisharjumusi ka väljaspool kooli.
Soovime Maarjale rohkelt rõõmu õpetajatöös.
