Hindamise korraldus KVKs

Hindamise korraldus on kindlaks määratud kooli kodukorras §10:

Õpilase arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus  

• Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.  
• Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.  
• Trimestri või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi ning esitab need kirjalikult e-päevikus aineinfo all.  
• Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse e-päevikus.  
• Rahuldava trimestrihinde saamiseks piisab 75% vähemalt rahuldavatest tunnihinnetest.  
• Rahuldava trimestrihinde saamiseks tuleb õpilasel osaleda vähemalt 75% trimestri jooksul toimunud ainetundidest.  
• Rahuldava trimestrihinde saamiseks peavad õpilasel olema sooritatud kõik puuduvad tööd, mis e-päevikus on märgitud tulemusega „T“, kui õpetaja on aine hindamisjuhendis nii märkinud. Tulemus “T” muutub e-päevikus tulemuseks “1” viie tööpäeva pärast kooli naasmist. 
• Kooli hindelised tasemetööd toimuvad 1. klassis funktsionaalses lugemisoskuses, 2., 4., 5. klassis eesti keeles ja matemaatikas. Üleriigilised tasemetööd toimuvad haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud klassides ja õppeainetes õpilaste teadmiste ja oskuste kohta abistava tagasiside saamiseks.  
• Üleminekuarves toimub 8. klassis eesti keeles ja matemaatikas. 

Tulemuse hindamine hindega “nõrk”, kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine  

• Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk». 

Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord  

• Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud välja panemata või ei rahulda muu hindeline tulemus õpilast, antakse talle võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks trimestri jooksul. Õpetajaga kokkuleppel ka muul ajal. Kui järeltöö sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel võimalus seda uuesti sooritada õpetajaga kokkulepitud ajal. Õpetaja lisab trimestri alguses hindamise korralduse e-päevikus aineinfo alla ning teavitab õpilasi sellest trimestri esimeses tunnis. 
• Õpetaja ei sea kokkuvõtva hindamise perioodist lühemaid ajalisi piiranguid õpilase soovile järele vastata või sooritada järeltöö. Õpetaja ei arvesta hindamisel asjaoluga, et hinne on saadud järelevastamise või järeltöö kaudu. Tegemata töö märgitakse e-päevikus tähega „T“ ning asendatakse hindega „1“ viie tööpäeva möödudes. Järelevastamine või järeltöö asendab eelneva hinde tingimusel, et järelevastamise või järeltöö käigus saadud hinne on eelmisest tulemusest parem. 
• Kui õpilane puudub arvestusliku töö ajal, siis tegemata töö sooritab ta õpetajaga kokkulepitud ajal pärast kooli naasmist, võimalusel tsentraalsel järelvastamisel.  
• Kui õpilane on arvestusliku töö ajal klassis, kuid jätab selle teadlikult täitmata on töö hinne “nõrk” ning see tuleb järele vastata. 
• Järele vastatud töö puhul arvestab õpetaja trimestrihinde väljapanekul kõrgeima rahuldava tulemusega.  
• Juhul, kui trimestri hinnet ei saa välja panna õpilase puudumiste tõttu, on tal võimalik järele vastata õppeperioodi lõpuni. 

Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord  

• Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.  
• Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 
• Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest. Õpilasel ja/või lapsevanemal on õigus pöörduda ühe hinde vaidlustamise küsimuses ainult üks kord. 
• Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.  
• Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.  

Kokkuvõtva hindamise sageduse kindlaksmääramine - poolaasta-, trimestri- või veerandihinded  

• Kokkuvõttev hindamine ja järgmisse klassi üleviimine toimuvad põhikooli riikliku õppekava § 22 kohaselt, põhikooli lõpetamine § 23 kohaselt. 
• Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks. Koondhinded esitatakse viie palli süsteemis.  
• Õppeaasta on jaotatud kolmeks trimestriks. 
• Kooliastmes põhineb kokkuvõttev hindamine nii protsessi kui arvestuslikel hinnetel 
• Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.  
• Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. 
• Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne viimase õppeveerandi lõppu.  
• Vähemalt “rahuldava” aastahinde saamiseks peavad kõikide trimestrite kokkuvõtvad hinded olema vähemalt “rahuldavad”. 
• 1.–6. klassis kasutatakse loov-, oskus- ja valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („A“) ja „mittearvestatud“ („MA“). Õpetajal on õigus trimestri jooksvates hinnetes kasutada viie palli süsteemi, kuid trimestri kokkuvõttev hinne on „arvestatud“ või „mittearvestatud“. 
• Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib trimestri lõpus jätta hinde välja panemata ning hinnata õppeainet poolaasta hindena. 
• Õpilasele, kelle trimestri hinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (eripedagoogiline abi, õpiabirühm, konsultatsioon jm) et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.  
• Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestrihinne jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».  
• Mõjuval põhjusel pikaajaliselt õppest puudumisel on õpetajal õigus fikseerida tulemus “MH ehk mittehinnatud” koos kohustusega saavutada õpitulemused. 
• Kui õpilane on pikemat aega mõjuvatel põhjustel koolist puudunud ja arvestuslikud ülesanded on täitmata, siis kokkuvõtvat trimestri hinnet välja ei panda.  
• Trimestri- või õppeaasta hinne pannakse välja pärast nõutavate arvestuslike ülesannete täitmist.  
• 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.  
• Õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta.  
• Õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas, ei kohaldata järgmisse klassi üleviimisel samu tähtajalisi nõudeid. 

10.5. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted  

• Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi hinnatakse numbriliste tulemustega viie palli süsteemis.  
• Koolisiseselt on kasutusel “+” ja “-“ märgid. Märke kasutatakse töö välimuse, põhjalikkusele, täpsusele jm hinnangu andmiseks. „+“ ja „-„ märgiga hinded teisendatakse viiepallisüsteemi trimestri lõpus.  
• Trimestri ja aastahinded pannakse välja viiepallisüsteemis.  
• Hindamisel viiepallisüsteemis:  
  • hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid; 
  • hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;  
  • hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;  
  • hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;  
  • hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. 

• Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et õpilane hinnatakse  

  • hindega „5” kui ta on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust  
  • hindega „4” 75–89%, maksimaalsest võimalikust punktide arvust  
  • hindega „3” 50–74%, maksimaalsest võimalikust punktide arvust  
  • hindega „2” 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust  
  • hindega „1” 0–19%. maksimaalsest võimalikust punktide arvust  
  • Esitamata või vastamata töö märgitakse e-päevikus tähega „T“.  

• Õpetajal on õigus tööspetsiifikast lähtuvalt kasutada ka sõnalist hinnangut „arvestatud“ (A) või „mittearvestatud“ (MA).  

• 1.–6. klassis kasutatakse loov-, oskus- ja valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („A“) ja „mittearvestatud“ („MA“). Õpetajal on õigus trimestri jooksvates hinnetes kasutada viie palli süsteemi, kuid trimestri kokkuvõttev hinnet on „arvestatud“ või „mittearvestatud“. 

• õpilasi, kes osalevad õpiabitundides ja/või õpivad IÕK järgi, võib hinnata üksikutes või kõikides ainetes hindega „rahuldav“, kui õigesti on sooritatud 35 % hinnatavast tööst. 

• Arvestuslik hindamine: 

  • kontrolltööd, suulised küsitlused, referaadid, käsitöö, uurimustööd, arvestused, eksamid jm, kus hindamisel lähtutakse konkreetsetest hindamisnormidest 
  • informeeriv, kontrolliv, kokkuvõttev funktsioon 
  • hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel 
  • hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud õpitulemuste omandatust 
  • arvestuslik hindamine kavandatakse trimestri, poolaasta või õppeperioodi ulatuses. Kontrollimise aja, viisi ja hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele selgeks trimestri või kursuse algul suuliselt ainetunnis ning kirjalikult e-päevikus aineinfo all. 
  • Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina. Kontrolltööde plaani teeb õpetaja e-päevikus teatavaks trimestri alguses.  
  • I kooliastmel arvestuslikke hindeid ei panda.  
  • Õpilasel on kohustus täita kõik arvestuslikult hinnatavad õppeülesanded, mis on fikseeritud õpetaja hindamisjuhendis. 

• Protsessihindamine.  

  • Hindamine õppeprotsessi käigus.  
  • Üksikute õpitulemuste hindamine, mis annab ettekujutuse õpilase õppeedukusest õppeperioodi jooksul.  
  • Õpetaja valib hindamise objektid ja meetodid, otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel. 

Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine põhikooli I ja II kooliastmel  

• Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus: 

  • analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist  
  • antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta 
  • innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed 
  • Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.  
  • Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. 
  • Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.  
  • Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.  
  • Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.  
  • Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.