Kooliaasta alguses liitus meie kooliperega hispaania keele õpetaja Claudio Pincheira, kes on pärit Tšiilist. Alljärgnevas lühiintervjuus räägib ta oma teekonnast Eestisse, kogemusest Eesti õpilaste õpetamisel, kultuurilisest taustast ning mõtetest ja plaanidest seoses hispaania keele õpetamisega meie koolis.

1. Palun tutvusta end. Oled pärit Tšiilist – milline on olnud sinu teekond hispaania keele õpetamise ja Eestisse jõudmiseni?

Tere, minu nimi on Claudio Pincheira Castro. Sündisin ja kasvasin Andide mäestiku jalamil. Perekondlikel põhjustel elan nüüd Saaremaal, kuna mu naine on selle kauni saare kohalik. Meie lapsed on sündinud Kuressaare haiglas, vanem poeg 2017. aastal ja tütar 2019. aastal. Neil on ka Tšiili kodakondsus, mistõttu omavad nad nii Eesti kui ka Tšiili kodakondsust.

Elasime Tšiilis kuni 2024. aasta aprilli lõpuni Curarrehues, Andide kõrgemal alal Argentina piiri lähedal, ümbritsetuna vulkaanidest ja notofagus’e metsadest. Otsustasime kolida Eestisse, et lapsed saaksid rääkida oma ema keelt ning arvestades ka mu naise professionaalset arengut arhitektina.

Minu kogemus hispaania keele õpetamisel koolilastele on olnud hea. Olen Saaremaale varem tulnud 2017., 2018. ja 2019. aastal mõneks kuuks, seega oskasin siin juba iseseisvalt hakkama saada. Kõige olulisem on aga see, et mu naine suudab luua tugeva sideme oma rahva ja kultuuriga ning anda selle edasi ka meie lastele.

2. Milline on olnud kogemus õpetada oma emakeelt Eesti õpilastele? Mis on sind selle juures kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?

Üldiselt on kogemus olnud väga positiivne. Nad on lapsed ja ka mina mäletan hästi, milline oli olla laps, mis aitab mul nendega samastuda.

Mind on enim üllatanud see, kui hästi nad juba varases eas mitut keelt valdavad. Ma ei räägi eesti keelt veel vabalt, õpin seda ning minu tase on hetkel A2, seega suhtleme tundides õpilastega peamiselt inglise keeles. Neil on võimalus saada kõrgetasemelist haridust ning mitmed õpilased oskavad juba 12-aastaselt kolme keelt, näiteks eesti, vene ja inglise või soome keelt. Mõned valdavad lisaks ka portugali või itaalia keelt, mis aitab hispaania keele õppimisel väga palju.

Mind rõõmustab kõige enam see, et näen õpilaste edasiminekut ja mõistmist selles, mida ma õpetajana edasi annan. Samuti on selgelt näha, et osa õpilasi tahab tõesti hispaania keelt õppida ning pingutab teadlikult, kas õppides iseseisvalt või küsides aine kohta lisaküsimusi. Nende kuude jooksul, mil olen nendega töötanud, suudan juba eristada, kes võtavad tõsiselt võimalust õppida kolmandat või neljandat keelt.

3. Kuidas mõjutab sinu kodumaa kultuur sinu õpetamisviisi? Kas on mõni Tšiiliga seotud traditsioon, lugu või kultuuriline eripära, mida jagad õpilastega eriti hea meelega?

Tšiili päritolu inimesena usun, et meie kultuuri iseloomustavad vastupidavus ja enesekindlus, mis annavad mulle jõudu õpetada hispaania keelt ka teistest kultuuridest pärit inimestele.

Alates septembrist olen jaganud õpilastega killukesi oma kodumaa ajaloost ja traditsioonidest, näiteks Tšiili riigipühast 18. septembril. Sel päeval kogunevad pered, tantsitakse cuecat ning valmistatakse koos grilltoite ja empanadasid.

Jagan ka muusikat, kunsti ning erinevaid traditsioone ja rituaale kultuuridest, mis elavad Tšiilis ja laiemalt Lõuna-Ameerikas. Soovin, et õpilased oskaksid hinnata kultuurilist mitmekesisust teistes riikides ning avardada oma maailmapilti ja teadlikkust. Mulle on eriti oluline jagada austust ja hoolivust looduse ning kõigi elusolendite vastu.

4. Kuidas on kulgenud sisseelamine meie koolimajja ja Eesti koolikultuuri? Mis on tundunud tuttav ja mis on olnud täiesti uus?

Kohanemine on oskus, mida ma hästi tunnen, kuna olen elanud ja reisinud erinevates maailma paikades. Olen külastanud ja elanud ligikaudu 50 riigis ning püüdnud igas kohas õppida veidi kohalikku keelt ja tundma sealset ajalugu.

Kohalik koolikultuur tundub mulle väga kvaliteetne. Haridusprogramm ja riigi haridusstrateegia visioon on imetlusväärsed. Tuttav on ka inimeste soov laulda ja tantsida, see on miski, mis näib olevat osaliselt sünnipärane.

Palju on ka sellist, mis paneb mind end koduselt tundma: seente ja metsamarjade korjamine, kalapüük, jahindus, külaelu ja kogukondlikkus, kaunid köögiviljaaiad maamajade juures ning loomade ja seemnete eest hoolitsemine. See eluviis sarnaneb tugevalt Lõuna-Tšiili argieluga.

Täiesti uus kogemus on olnud see, kui vähe on Eestis bürokraatiat ja paberimajandust. Tšiilis võtavad need sageli palju aega, energiat ja raha. Eestis on aga paljud teenused digitaalsed, süsteemid kasutajasõbralikud ja protsessid kiired. Ka Stuudiumi süsteem on hariduses lahendus, mida Tšiilis ei ole.

5. Millised on sinu mõtted ja plaanid seoses hispaania keele õpetamisega meie koolis? Kas on ideid või tegevusi, mida sooviksid tulevikus koos õpilastega ellu viia?

Sooviksin tulevikus reisida Hispaaniasse koos parimate hispaania keele õpilastega ning külastada mõnda Hispaania maakooli, et luua sõprusklass. Samuti oleks tore vastu võtta Hispaaniast õpilasi Kuressaare koolis. Nii saaksime korraldada kultuurivahetust ning tugevdada ja rakendada õpitut, näiteks Erasmus+ programmi kaudu.

Minu eesmärk on valmistada õpilasi ette parimal võimalikul moel, eriti suulise väljenduse osas. Räägin tundides hispaania keeles ning palun neil õppida teatud väljendeid ja fraase, et tugevdada nende võimet spontaanselt reageerida. Just nii olen ka ise keeli õppinud, reisimise ja igapäevase toimetuleku kaudu. Näen, et mitmed õpilased reisivad regulaarselt Hispaaniasse või Ladina-Ameerika riikidesse, kus hispaania keel aitab neil vabalt suhelda, improviseerida ja luua sidemeid kohaliku kultuuriga.

Olen integreerinud oma õpetamisse ka erinevaid metoodikaid, sealhulgas Tšiili õpetaja Claudio Matte meetodi. Tehnilisest vaatenurgast on Matte meetod foneetiline, kuna õpetatakse tähtede helisid koos nende kirjapildiga, analüütiline, sest sõnad jaotatakse esmalt fonemideks või tähtedeks, ning sünteetiline, kuna seejärel koostatakse neist taas sõnu.

Didaktilisest ja pedagoogilisest vaatenurgast on meetodil mitmeid eripärasid. Tähtede helisid ei õpetata isoleeritult, vaid mudelsõnade kaudu, mille ümber kogu tund on üles ehitatud. Need sõnad on lapsele tuttavad ning äratavad huvi ja uudishimu. Õpilased hakkavad tähti kirjutama kohe, kui nad suudavad neid õigesti hääldada, ning lugemist ja kirjutamist õpetatakse samaaegselt. Meetod julgustab ka suulist eneseväljendust, arendab korrektset hääldust, suurendab sõnavara, toetab ideede väljendamise oskust ja stimuleerib loovust.