Tugiteenused

Sotsiaalpedagoogi  ja HEV koordinaatori teenust osutab Marika Roots.

Eripedagoog-logopeedi teenust osutab Leelo Laus.   

INFO TUGISPETSIALISTIDE KOHTA (link)

Vajaliku toe tagamine koolis

Õpilase probleemid koolis võivad olla ajutised või püsivad, lihtsad või keerukad, peidetud või silmatorkavad. 

Abivajaval õpilasel võivad koolis esineda järgmised raskused: 

• õpimotivatsiooni probleemid tunnis
• distsipliiniprobleemid tunnis
• käitumisraskused
• õpiraskused
• sõltuvusprobleemid
• koolikohustuse mittetäitmine. 

Lapse vajaduste märkamiseks, mõistmiseks ning õpilase abistamiseks on meie koolis loodud süsteemne tegevus, mis koosneb meeskonna sisestest kokkulepetest, millele tuginedes lahendusi otsitakse. Terviklik süsteemne vaade, kuidas muredele lahendusi leiame, toetab õpetajat, tugispetsialisti, kooli juhtkonda, last ja tema vanemaid. 

Juhtumite korraldamise meeskonda kuuluvad: 

• kooli juhtkond
• aine- ja klassiõpetaja
• klassijuhataja
• sotsiaalpedagoog/HEVKO
• eripedagoog
• huvijuht
• kooli tervishoiutöötaja.

Juhtumite lahendamine koosneb neljast etapist. 

I ETAPP: MÄRKAMINE

Õpilase abivajadusele viitavad märgid: 

• õpilase käitumine või oskused ei ole eakohased 
• õpilase käitumine on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud
• õppimine või muud varem õpilase jaoks meelepärased tegevused ei paku enam huvi
• õpilane puudub tundidest põhjuseta, ei suuda tunni ajal töötempos püsida ega tunnitööle keskenduda, õpitulemused langevad
• õpilase välimuses, meeleolus või kaaslastega suhtlemises on murettekitavaid eripärasid
• eakaaslastel või lähedastel on abi vajadusele viitavaid tähelepanekuid õpilase kohta.

Tegevused: 

• esmane märkaja on klassijuhataja või edastatakse märkamised klassijuhatajale 
• klassijuhataja loob esmase kontakti ning koostöö lapsevanemaga, sh korraldab mõistliku aja jooksul õpilase abistamise koostöös lapsevanemaga toetudes kooli sisekorra reeglitele
• kui mõistliku aja jooksul korraldatud koostöö lapsevanemaga pole oodatud tulemust andnud, kaasab klassijuhataja juhtumi lahendamisse sotsiaalpedagoogi/HEVKO.

II ETAPP: KAARDISTAMINE

• õpilasega seotud probleemi kaardistamiseks on vaatlus ja/või vestlus
• esmase õpilase hindamise koolis teevad eripedagoog ja sotsiaalpedagoog
• vajadusel teostatakse täiendav pedagoogilis-psühholoogiline hindamine õpilaste arenguliste vajaduste ja lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamiseks, hõlmates kasvatuse ja õpetamisega seonduvaid ning arengu psühholoogilisi aspekte, Kuressaare Rajaleidjas.

Tegevused: 

• juhtumit hakkab koordineerima sotsiaalpedagoog või HEVKO
• kaardistamise käigus saadud tulemustest tehakse kokkuvõte ümarlaua- vestlusel
• kaardistamise käigus saadud tulemuste põhjal planeeritakse sekkumise viisid
• avatakse “Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart”. 

III ETAPP: SEKKUMINE

Sekkumise etapid: 

• kooli tasand: ühetaoline arusaamine koolis põhiväärtustest aitab ennetada konflikte, tervet kooli haaravad ennetus- ja sekkumisprogrammid (Kiusamisest vabaks kool,Tervist edendav kool)
• klassitasand: õpetaja tajutud enesetõhusus, õpilase ja õpetaja suhe ennustab seda, kui hästi laps koolikeskonnaga kohaneb ja kui edukaks ta koolitee kujuneb
• indiviiditasand (õpilane): käitumisraskuse ületamine klassis, õppimisega edukamalt hakkama saavate õpilaste käitumine on enamasti kohasem kui õppetööga raskustes õpilasel 

Probleemist lähtuvalt kujunevad eesmärgid, mille suunas tööd alustatakse: 

• tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusest § 58
• sotsiaalpedagoogiline nõustamine
• lapsevanema või õpetaja toetamine läbi juhendamise ja/või nõustamise
• koostöö algatamine Rajaleidja keskusega
• õppekorraldusliku meetme rakendamine õpilasele (üldtoe, tõhustatud toe, eritoe rakendamine)
• psühholoogiline nõustamine Saaremaa Toetava Hariduse Keskuses
• koostöö algatamine Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse juhtumikorraldajaga
• koostöö noorsoopolitsei ja/või lastekaitsespetsialistiga.

IV ETAPP: ANALÜÜS

Rakendatud meetmete analüüsimine ümarlaua vestlusel: 

• Kas valitud on õiged sekkumisviisid? 
• Kas sekkumine toimib või ei anna tulemust? 
• Kas eesmärki ja/või sekkumise viise on vaja muuta?