Käitumise ja hoolsuse hindamine


Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse
  • kooli õppekavas toodud üldpädevustest
  • kooli kodukorra nõuetest

 

1. Käitumise hindamine

  1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Käitumist hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
  2. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
  3. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
  4. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogiliste töötajate ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
  5. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu kooli töötajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumiste korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
  6. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel.  Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud  aineõpetajate seisukohti ja vajadusel õpilasesinduse seisukohi ja ettepanekuid.

2. Hoolsuse hindamine

  1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
  2. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati      kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel  töökas ja  järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
  3. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse   kohusetundlikult, on  töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.     
  4. Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete  kohaselt.
  5. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse
  • kooli õppekavas toodud üldpädevustest
  • kooli kodukorra nõuetest

 

1. Käitumise hindamine

  1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Käitumist hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
  2. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
  3. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
  4. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogiliste töötajate ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
  5. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu kooli töötajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumiste korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
  6. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel.  Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud  aineõpetajate seisukohti ja vajadusel õpilasesinduse seisukohi ja ettepanekuid.

2. Hoolsuse hindamine

  1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
  2. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati      kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel  töökas ja  järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
  3. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse   kohusetundlikult, on  töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.     
  4. Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete  kohaselt.
  5. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.